Eesti

Eestis olid 2016. aastal peamised sotsiaalmajanduse osana käsitletavad struktuuritüübid  

• 82,6% mittetulundusühingud (100), 
• 7,4% sihtasutused (9), 
• 9,9% osaühinguid (12),  
• ja tulundusühistu (1). 

2016. aastal töötas Eestis sotsiaalmajanduses 1603 töötajat. 

Allikas: Social Enterprises and their ecosystems in Europe, Country Reports, Estonia, 2019 

* Käesoleva veebisaidi jaoks lisasime selle üldise arengutaseme hinnangu, mis põhineb praegu saadaolevatel andmetel ja teabel sotsiaalmajanduse ökosüsteemi kohta ning seetõttu on sellel teatud piirangud. Samas pidasime selle üldhinnangu kaasamist siiski kasulikuks.
** Allikas: EMSK/CIRIEC (2016) Sotsiaalmajanduse hiljutised arengud Euroopa Liidus. Pange tähele, et see hinnang on kõrgel tasemel, kuna põhineb organisatsiooni tüübil ega hõlmanud sotsiaalmajanduse määratluse kõigi elementide suhtes kitsamat kontrolli.

Andmekvaliteedi kohta lisateabe saamiseks vaadake meie märkust sotsiaalmajanduse andmete kohta.

Sotsiaalmajandus hakkas Eestis jõudsalt edenema tööintegratsiooni tegevuste kaudu. Esimesed 19. sajandil loodud sotsiaalsed ettevõtted olid nägemispuudega inimeste töötoad. See arenes edasi 20. sajandi alguses ühistute, eriti põllumajandus- ja tarbijaühistute tekkimisega. Selle liikumise lõpetas sotsialism.  

Pärast taasiseseisvumist tõi Eesti liitumine Euroopa Liiduga riigi sotsiaalmajandusse uue ajastu. Kodanikuühiskondade arenedes on tekkinud uusi üksusi: liidu või ühingu juhitud algatused, rahvusvahelised tütarettevõtted, uued hoolekandeteenuste pakkujad – on hakanud tekkima sotsiaalse ettevõtluse mõiste.

Poliitika ja õiguslik raamistik 

Seadus 

Eraldi seadust, mis sätestaks sotsiaalsete ettevõtete raamtingimused, ei ole. Mõned õigusaktid on aga siiski sotsiaalmajanduse üksuste reguleerimisel olulised:  

• mittetulundusühingute seadus,   
• sihtasutuste seadus,  
• äriseadustik. 

Strateegiad 

Mitmed ministeeriumid tunnistavad huvi kaasata sotsiaalmajandus oma strateegiatesse, et tegeleda nende juhitava sotsiaalse ja ühiskondliku projektiga. Seega on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalmajandus hõlmatud järgnevas:  

• Siseministeeriumi algatatud kodanikuühiskonna riiklik arengukava 2015–2020, 
• Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2016–2023, 
• Teadus- ja Haridusministeeriumi noorteprogramm 2018–2021. 

Viimasel ajal on nii riiklikus arengustrateegias „Eesti 2035“ kui ka Ühtse Eesti strateegias 2030 kaasatud sotsiaalne ettevõtlus kui õiglane, uuendusmeelne ja vastutustundlik ettevõtlusmudel. 

Sidusrühmade tasandil ja sotsiaalmajandusele suunatud Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja tema partnerorganisatsioonid (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Võrumaa Arenduskeskus ja Tallinna Ülikool) viimistlevad dokumenti „Sotsiaalse innovatsiooni visioon 2030“. Selle eesmärk on luua sotsiaalmajandusele uued ja ühtsemad pinnad ja eesmärgid ning anda oma panus lähiaastatel riikliku poliitika kujundamisse. 

Sotsiaalmajanduse poliitikakujundajad 

Sotsiaalmajanduse eest vastutab peamiselt Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond. Koos Sotsiaalministeeriumiga panustatakse sotsiaalmajandust toetava poliitika kujundamisse. Riiklik Kodanikuühiskonna Sihtasutus (rahastab taotlusvoorusid).  

Sotsiaalse ettevõtlusega seotud teemadega on seotud ka teised ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keskkonnaministeerium). 

Võrgustikud, föderatsioonid ja esindused 

Kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh sotsiaalsete ettevõtete tööd toetab riigi rahastatav suutlikkuse tõstmisele keskenduv kodanikuühiskonna fond Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). KÜSK toetab aastas üle 100 projekti ja algatuse. KÜSK pakub koostöös maavalitsuste ja arenduskeskustega ekspertiisi ja konsultatsioone erinevatel teemadel, sealhulgas MTÜ asutamise, rahastamise taotlemise ja jätkusuutlikuks organisatsiooniks saamise kohta. 

Kohalikul tasandil sekkub KÜSK Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku kaudu. Need keskused on olemas kõigis Eesti 15 maakonnas, et pakkuda kodanikuühiskonna organisatsioonidele pühendunud nõustamist. 

Teised organisatsioonid ja võrgustikud pakuvad tuge (vt allpool) või tegutsevad sektori suurema tunnustamise ja ühtlustamise nimel (nt Heateo Sihtasutus, Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik).

Noored saavad Eestis sotsiaalset ettevõtlust proovida tänu erinevatele algatusprogrammidele. Changemakers pakub 14–19-aastastele noortele avastusprogramme, sealhulgas suveakadeemiat, kus noored loovad mentori toel ühiselt sotsiaalse ettevõtte.

Junior Achievement Eesti Sihtasutus pakub ettevõtluse ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogramme alates algkoolist, et anda noortele õpilastele võimalus proovida miniettevõtte loomist.

Mitmed osalejad juhivad inkubaatoreid, et toetada sotsiaalmajandusüksuste arengut ja sotsiaalse innovatsiooni projekte:  

• Nula Inkubaatori lõi Riiklik Kodanikuühiskonna Sihtasutus,  
• Tallinna Ülikool on asutanud Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori

Kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted, saavad tänu pühendunud konsultatsioonidele toetust maakondlike arenduskeskuste kaudu. Nad toetavad neid oma tegevuse arendamisel, juriidilistel aspektidel, ettevõtluse arendamisel, juhtimisel või rahastamisele juurdepääsul tänu nõustamisteenustele. 

Muud katusorganisatsioonide pakutavad tugiteenused, mis aitavad sotsiaalmajandusüksustel areneda, on järgmised:  

• nõustamine, 
• kogukonna koosolekud ja võrgustike loomine,  
• koolitusprogrammid,  
• pro bono asjatundlik nõustamine.

Rahastamine

Riiklik Kodanikuühiskonna Sihtasutus pakub sotsiaalmajandusüksustele rahalist toetust avalikult rahastatavate toetuste kaudu. 

Aktsiaseltsid peavad toetuste saamiseks pöörduma EASi poole. 

Erafinantseerimisvõimalusi on mitmeid ka sotsiaalmajandusüksustele, eriti sihtasutustele, mis pakuvad toetusi sellest kasu saavate mittetulundusühingute tegevusest lähtuvalt. MTÜ abiportaal viitab erinevatele sihtasutustele, kelleni on võimalik jõuda.  

Teine rahastamisallikas võib olla konkurssidel osalemine. Eesti suurim idufirmade konkurssi Ajujaht korraldab sotsiaalse ettevõtte erikategooria. 

• MTÜ abi pakub kodanikuühiskonna üksustele tegevuskava, mis aitab neil end sisse seada, õigus- ja raamatupidamisküsimustes orienteeruda ning rahastamisvõimalusi leida. Veebisait: https://www.mtyabi.ee/en/about/ 
• Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik pakub sotsiaalsetele ettevõtetele edukat ettevõtlust toetavaid vahendeid ja materjale. Veebisait: https://sev.ee/en/useful-materials/tools/ 

Aruanded 

• Social Enterprises and their ecosystems in Europe, Country Reports, Estonia, 2019: https://ec.europa.eu/social/main.jspadvSearchKey=socentercountryreports&mode=advancedSubmit&catId=1307&doc_submit=&policyArea=0&policyAreaSub=0&country=0&year=0 
• Estonian Social Enterprise Monitor, Euclid Knowledge Centre, 2021-2022: https://knowledgecentre.euclidnetwork.eu/2023/02/14/7185/ 
• Boosting social entrepreneurship and social enterprises development in Estonia: In-depht policy review, OECD LEED Papers, 2020: https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-services/boosting-social-entrepreneurship-and-social-enterprise-development-in-estonia_8eab0aff-en 
• Mapping social and solidarity ecosystems around the world, OECD, 2023: SSE CFS_Estonia (oecd.org)

Eestis on hiljuti läbi viidud sotsiaalmajanduse uuringud:  

• Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem Eestis. Ülevaatearuanne (2023) 
• Uue sotsiaalfinantseerimisvahendi loomise teostatavuse ja sobivuse analüüs Eestis (2022) 
• Erainvestori valmisolek investeerida Eesti mõjuorganisatsioonidesse (2022) 
• Investeerimisvajadused ja -valmidus Eesti sotsiaalsete ettevõtete seas (2022) 
• Tallinna Ülikooli Sotsiaalse Ettevõtlusinkubaatori tegevusaruanne (2022) 
• Eesti idufirmade aruanne 2021–2027 (2020)